23.6.06

Inspiratsioon Sõpruse kinost


Sotsiaalse ettevõtja konkursi pidulik lõpetamine toimus sel teisipäeval Sõpruse kinos.

Risto, Margus ja Kaarel (mtü Hingest) on päriselus vahetud ja siirad -- ja mul on tohutult hää meel, et seesama sümpaatne olemine paistis samamoodi välja Sõpruse kino laval, kui nad oma auhinda vastu võtsid. Usun, et siiras soov puuetega inimesi abistada ja aidata nende käsitööd turustada on inspiratsiooniks paljudele noortele sotsiaalsetele ettevõtjatele.
Ma imetlen Riina julgust ja tema tõsist soovi tuua tavainimese teadvusesse arusaam, et HIV puudutab meid kõiki. Nii nagu Riina jõudis pisikesest Martna koolist Haapsalusse, siis Tallinnasse Prantsuse lütseumi, Pedasse, Põhja-Inglismaale, Durhami ülikooli ja lõpuks Oxfordi -- kõik omal käel, iseseisvalt, julgelt tulevikule vastu astudes. Ma usun, et Terve Eesti Sihtasutusel on ees suur tulevik.
Ma meenutan meie erikülalise, Cafedirect'i juhi Penny Newmani õpetussõnu: mida iganes sa teed, ära unusta neid väärtusi, mis on sulle olulised. Cafedirect on inspireeritud soovist aidata vaeseid kohvi- ja teetootjaid Mehhikos, Peruus, Haitil, Kamerunis, Tansaanias, Sri Lankal ja teistel maadel. Kui ettevõte on kasvamas (möödunud aastal oli nende müügikäive ca 500 miljonit krooni), siis on seda olulisem oma põhiväärtustele kindlaks jääda.
  • Lühifilm Penny hiljutisest reisist Lõuna-Mehhikosse ja Nikaraaguasse.
Ning veel teinegi Penny mõte: õiglase kaubanduse toode (olgu selleks kohv, tee, kakao või midagi hoopis muud) peab inimesele maitsema - see on esimene eeltingimus, et ta saaks populaarseks. Teiseks peab ta võitma klientide südamed ja alles kolmandaks mõistuse. "The vision of Cafedirect is to capture the tastes, hearts and minds of mainstream hot drinks consumers."

Pildil konkursi üks võitjatest, Terve Eesti Sihtasutuse eestvedaja Riina Raudne (keskel), konkursi suurtoeaja Hansapank Eesti juhatuse liige Helo Meigas (vasakul) ja Heateo Sihtasutuse nõukogu liige Maarja Oviir-Neivelt (paremal). Foto: Andres Kralla, Äripäev.

Rahaga, rahata

Tänases Äripäevas on artikkel sellest, et noored teenivad sotsiaalprojektidele sponsoreid otsides taskuraha.

Heategevusliku projekti raames jagatakse lasteaedadele, koolidele ja lastekodudele fotokunsti raamatuid. Noored, kes aitavad sponsoreid leida, teenivad ise 12% sponsorlustulust.

"Juba ammu ei nimeta ma taolisi projekte heategevusprojektideks - paraku on kõik muutnud äriks ja mul on sellest väga kahju," ohkab projekti peakoordinaator ning juht Kärt Anvelt.

Ka Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marti Martinson ütles Anveltile, et tasuta ei tule keegi enam ühtegi tööd tegema.

Nujah, eks igaüks räägib ikka oma mätta otsast. Kuuldavasti olevat paljudes perekondades nii, et laps viib kodus prügikasti välja ainult siis, kui ta selle eest raha saab...

Samas kui minu mätta otsast vaadates tundub küll, et noori vabatahtlikke tuleb aasta-aastalt ikka järjest juurde.

Mõtleme kasvõi neile, kes on käinud vabatahtlikena Taaskasutuskeskusele annetatud esemeid sorteerimas, kes käivad Pimedate Ühingu raamatukogus raamatuid linti lugemas, kes osalevad Eestimaa Looduse Fondi talgureisidel, kes on abiks Avatud Noortekeskustes ja nii edasi...

Elagu noored vabatahtlikud!

Uudiseid kodutute jalkaväljakult

Saksamaal toimub jalgpalli MM, aga õige jalkapidu hakkab kahe ja poole kuu pärast Lõuna Aafrika Vabariigis. Kodutute jalgpalli MM on tõeline pidu, tõeliste kangelastega!

Meie sõber Arkadi (keskel) koos Peterburi kodututega.

Käisime täna õhtul koos Mareki ja Madisega jälle kodutute varjupaikades, üritame neid ikka jalgpallitrenni meelitada. Tänase õhtu noos ei olnudki nii paha: ühes varjupaigas leidsime noore eesti kuti, kes tundus täitsa jalkahuviline ja asjalik, teises leidsime ühe vene mehe, kes olevat kunagi Mart Poomi ja Martin Reimi vastu mänginud, kolmandas ütles varjupaiga peremees, et tuleb pühapäeval trenni.

Selline uudis ka, et Alasi tn varjupaigas oli üks mees endale just Ford Transiti bussi ostnud. Hind kolm tuhat krooni, automaatkäigukastiga! See on jälle üks selline asi, mida võibolla mõni ei oskaks kodutult oodata, aga näed siis!

Ühes varjupaikadest olid jälle uued valvurid. Me polnud nendega varem kohtunud ja nad olid alguses päris skeptilised meie suhtes. Nad olid umbes sellise suhtumisega, et ega nendest kodututest ei tule keegi trenni - ainult siis ehk tulevad, kui me neile viina ja õlut lubame...

Seda kuulates jäin mõtlema, kuidas see ikka on võimalik, et Pioneer Human Services suudab mitmeid sadu endisi vange tööle rakendada. Aga kõik vist hakkab peale sellest, et neisse ei suhtuta nagu kõntsa - vaid nagu inimestesse. Ja teisalt ka see, et pannakse väga selged reeglid paika, distsipliin on küllaltki range. Aga samas, suhtumine inimlik.

Kodutute jalka MMi alguseni on jäänud 2 kuud ja 22 päeva. Turniiriga seotud uudiseid võib lugeda streetsoccer.org lehelt.

Table Mountain - foto Cape Town Routes Unlimited
See vaade pidavat paistma kodutute jalka MMi turniiripaigast, Kaplinnas